Ja nagu pildilt näha, siis seinu kupeel ka pole, on ainult kaunilt nikerdatud trellid ja vahekäigus käib vilgas kauplemine, alates kohvist-teest, küpsistest-vorstidest, lõpetades raamatutega.
Kuskil tamburis või nii tehakse ka suitsu ja kuna seinu vahel pole, siis levib päris hirmus suitsuhais üle vaguni.
Aga peab ütlema, et meil veel vedas, sest väga paljud pidid leppima ööbussidega. Need on kordades hirmsamad, sest buss loksutab ikka kõvasti ja kuigi sa saad seal voodis lamada, siis need voodid pidid väga kitsad olema, nii, et mõni tore, sinu kõrval reisiv vietnamlane võib sulle vabalt näkku hingata. Üks hollandlane rääkis, et paljudel läks bussisõidul süda pahaks ja teadagi, mis nad siis seal reisi ajal tegid.
Hetkel reisivad just kohalikud, nii, et kõik rongid ja bussid on neid täis, valgeid turiste kohtame suht harva.
Kui me siit nüüd eluga pääseme, siis teist korda me sellist asja üle elama ei hakka, seega samasuguses "kupees" me enam järgmist 13 tunnist rongisõitu ette ei võta ja viskame juba ostetud piletid lihtsalt minema. Selle asemel teeme tunnise lennusõidu ja oleme homme hommikul juba Da Nangis.
Posted via DraftCraft app
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti