Kolmas päev Sa Pas

Vietnamlastel on kõik sõnad silpidena. Kui meie ütleme Hanoi, siis neil on tegelikult Ha Noi. Seetõttu on laused kole pikad, sõnu kokku ei kirjutata.
Täna käisime kolmetunnisel matkal, lähedal asuvas Cat Cati külas. Kahjuks on täna jälle nagu esimesel päeval kõik udus, nii, et kaugele ei näe. Sa Pa ise asub kõrgel mägedes, aga külad, kuhu ekskursioone tehakse, asuvad allpool, seega jäävad pilved matkates üles ja allpool on selgem. Kui aga eile päike välja tuli, siis läksid pilved allapoole, aga meil üleval Sapas olid ilusad vaated.

Andke andeks, et mul nii kole nägu ees on.:) lihtsalt päike on nii tugev, et silmi lahti ei saa.

Kahel päeval on meil olnud siin giidideks noored naised ja rääkinud ka endi elust. Ega nad väga head inglise keelt ei räägi. Neil on selgeks õpitud tutvustav tekst, kuid kui midagi juurde küsid, siis ei saanemad aru, või ei oska seletada. Niipalju kui aru saime, siis koolides suurt inglise keelt ei õpetata, mis on ka loogiline, kuna valitsus ei taha, et nad riigist lahkuksid. Sapa asub Hiina piiri lähedal, hiina turiste on siin palju. Nad saavad ilma viisata reisida, nagu vietnamlasedki, kuid passi vajavad kõik ikkagi. Passi saamisega on vietnamlastel aga raskusi. Nimelt, kuna valitsus ei taha, et nad riigist lahkuksid, siis maksab passi saamine vietnamlastele 3-4 miljonit dongi, mis on umbes 200 dollarit !!!! See on nende jaoks üüratu summa. Meie giid, kes meiega kaks päeva koos veetis, saab enda firmast ühe päeva eest palka 5 dollarit, ta küll väitis, et kui paremini inglise keelt oskad, võid vahetada firmat ja saada poole rohkem palka. Temal endal passi polnud, sest pole suutnud nii palju raha kõrvale panna. See eest ütles ta, et tahaks väga Hiina reisida.

Tema oli alustanud käsitöömüügiga ja siis turistidelt õppides inglise keelt, saanud lõpuks giidiks.

Pilt eilselt matkalt.

Eile õhtul oli meil vaba aega ja saime ise mööda Sapat jalutada. Meile meeldib Vietnamis väga see, et keegi ei pressi sulle oma kaupa peale. Käsitööd ja toitu müüakse igal tänava ruutmeetril, aga isegi, kui jääd kuskile midagi vaatama, siis keegi ei karga sulle ligi, ega kisu sind varrukast, et osta-osta. Hästi turvaline on ka. Pole ohtugi, et keegi su vara endale tahaks.
Küll aga olid väga lõbusad naised eile turu peal. Kuna jäin üht-teist uurima, siis tuldi kohe ligi ja kõik tahtsid just enda kaupa mulle maha müüa.

Need naised on pärit punasest hmongi hõimust. Abielludes ajavad nad ära oma kulmud ja otsmikul olevad juuksed. Ja nii kuni abielus olles. Kui mees sureb, siis nii enam tegema ei pea. See traditsioon on 100 aastat vana ja tekkis sellest, et naine ei saaks oma meest juustega toidu sees ära mürgitada. :)

PildIl on minu käes imepeene tikandiga linik.

Posted via DraftCraft app

Omapärane rongisõit

http://marelijaroland.blogspot.com/Kuna Vietnamis on hetkel suured pühad, uusaasta puhul, mille kohta meile algul öeldi, et kestavad neli päeva, siis täpsustatud andmetel kestavad nad siiski 10 päeva ja seega oli meil võimatu saada pehmetel vooditel kupee kohad sõiduks Sapast tagasi pealinna Hanoisse. Pidime leppima kõvade kolmekordete vooditega. Keegi aga ei pidanud vajalikuks meid hoiatada, et aknaid polegi rongil ees. Selle asemel on hoopis trellid !!!! Mitte midagi välja ei näe :) , klaasidega aknad on küll olemas koridoris, aga need on mõeldud vietnamlastele, seega mina veel midagi akna ülemisest osast välja näen, aga Rolandile on aknad umbes rinnuni. br />

Ja nagu pildilt näha, siis seinu kupeel ka pole, on ainult kaunilt nikerdatud trellid ja vahekäigus käib vilgas kauplemine, alates kohvist-teest, küpsistest-vorstidest, lõpetades raamatutega.
Kuskil tamburis või nii tehakse ka suitsu ja kuna seinu vahel pole, siis levib päris hirmus suitsuhais üle vaguni.


Aga peab ütlema, et meil veel vedas, sest väga paljud pidid leppima ööbussidega. Need on kordades hirmsamad, sest buss loksutab ikka kõvasti ja kuigi sa saad seal voodis lamada, siis need voodid pidid väga kitsad olema, nii, et mõni tore, sinu kõrval reisiv vietnamlane võib sulle vabalt näkku hingata. Üks hollandlane rääkis, et paljudel läks bussisõidul süda pahaks ja teadagi, mis nad siis seal reisi ajal tegid.
Hetkel reisivad just kohalikud, nii, et kõik rongid ja bussid on neid täis, valgeid turiste kohtame suht harva.

Kui me siit nüüd eluga pääseme, siis teist korda me sellist asja üle elama ei hakka, seega samasuguses "kupees" me enam järgmist 13 tunnist rongisõitu ette ei võta ja viskame juba ostetud piletid lihtsalt minema. Selle asemel teeme tunnise lennusõidu ja oleme homme hommikul juba Da Nangis.

Posted via DraftCraft app

Sapa

Oleme Sapas, päike paistab, elu on ilus !
Hiljem kirjutan pikemalt.

Posted via DraftCraft app

Ninh Binh

Täna käisime Ninh Binhis paadiga jõel sõitmas ja kolme koobast läbimas. Vietnamlaste arvates on koht täpselt samasugune, nagu eelmises postituses näidatud Halong Bay, ainult , et need erilised kaljud pole mitte merel, vaid jõe ääres.

Pildi keskel vees olev roheline triip on riisikasvatus. Selle koha peal on maapind kõrgemale tõstetud ja riisitaimed sisse istutatud. Niimoodi oli ääristatud poole tunnine teekond mõlemalt poolt jõge. Riisi kasvatatakse siin kõikjal, ka otse linna tänaval.

See pilt on veidi udune, sest võetud bussiaknast.

Täna õhtul läheme öörongile, et homme hommikuks Sapasse jõuda. Karta on, et seal netilevi pole, seega järgmise postituseni võib minna mõni päev.

Posted via DraftCraft app

Näited Vietnami tikanditest

Olen seda ka varem televiisorist näinud, aga oma silmaga on ikka parem.

See on tikkimislaud- raam. Ajalehe all on pooleli olev töö.

Pooleli olev tikand

Tikand altvaated

Ja valmis samasugune töö raamituna müügil.

Sama töö umbes A 4 suuruses, kuid pikem külg oli lühem, maksis 13 dollarit !! Kujutan ette, et umbes nädala jagu tööd.

Posted via DraftCraft app

Ikka Halong Bays

Halong Bays on üle 2000 sarnase saarekese, nagu pildilt näha. Käisime täna suures koopas, millest pilte näete hiljem. Suurim koobas oli 10 000 m2 .
Ilm on soe, kuid pilvine. Vaated suht udused, eriti kaugemal.

Neiu pildil on kohalik elanik, siin on mitmeid külasid, kus suurimas elab 300-400 inimest ujuvates majakestes. Pisikesel ujuval alusel on väike majake ja mõnel isegi kuni kolm koera. Arusaamatuks jäi, kuhu nad on hädad teevad, pikkadest jalutuskäikudest rääkimata.
Elekter tuleb generaatoritest ja majas on ka telekas.
Paatidelt müüakse teokarpe, mis väga kaunilt ja peenelt pealt nikerdatud keeruliste kaunistustega. Samuti müüakse pärleid, mida nad ise siin kasvatavad. Ja loomulikult kõikvõimalikke veest saadud kalu ja molluskeid.

Kõige tähtsam aeg Vietnamis on uue aasta algus. Neil on neli vaba päeva alates aasta viimasest päevast. Viimasel päeval, mis seekord oli 9 veebruar koristavad on hoolega oma kodud. Siis tulevad õhtuks tänavatele ja nagu Hanois nägime ( kuid teleuudistes näitas, et samamoodi oli igas linnas) saabutakse üle Hanoi ja selle lähiümbruse linnas oleva järve äärde, kus on kenad aiad, praeguseks ajaks tehtud uhked lillekompositsioonid jõulutähtedest, krüsanteemidest, alpikannidest, asaleadest jne.... Ümber järve asuvasse parki kogunes sadu tuhandeid inimesi. Nad tulid juba kella 9 ajal õhtul ja jäid ootama kolme tunni pärast algavat ilutulestikku. Ümber järve oli umbes 3 erinevat lava, kus toimusid põnevad kontserdid. Ühel olid Vietnami parimad tsirkuseartistid, klounid, šonglöörid, kondiväänajad jne. , teisel jälle nende rahvuslikud etteasted ja ühel siis noortele mõeldud muusika.
Kõik inimesed tulid kohale lihtsalt käed taskus ! Mitte kellegil ei rippunud sõrmede vahel õllepudelit, kangemast joovatavast joogist või millestki muust rääkimata. Šampust siin ilmselt üldse ei ole olemas.:)
Ilutulestik oli tasemel ja kestis veerand tundi. Peale seda soovisid kõik rõõmsalt teineteisele head uut aastat ja mindi edasi pidutsema, kas ööklubidesse või sõprade poole.
Peale uue aasta saabumist tehakse lihtne lõke oma maja ette või hotelli, poekese ette ja seda keset linna.:) Põlema pannakse esialgu vanad paberinutsakud ja siis sinna otsa selline poest ostetud komplekt, mis koosneb punastes ja kuldsetes toonides paksemast paberist tehtud kujutistest. Need kujutised on rohkem nagu karbi moodi, aga on ainult karbi seinad. Igastahes on võimalik see kõik püsti seisma organiseerida. Peale selle põletatkse ka raha, mis on muidugi valeraha ja selleks puhuks tehtud. Nii võib vanalinna kitsastes tänavates mõlemal pool teel lõkkeid näha.

Järgmisel kahel päeval käiakse külas uueks aastaks häid soove viimas. Esimesel päeval sugulaste ja naabrite juures, kusjuures just naabritele on väga oluline häid soove viia. Teisel päeval käiakse sõprade pool ja kolmandal päeval külastatkse surnuaedu.
Kui külas käiakse, siis viiakse väike punaste ja kuldsete kaunistustega ümbrikukene, kuhu pannakse raha vastavalt sellele, kes kellegile kingib. Vanemad kingivad latele suuremaid summasid, kuid sõpradele võib head uut aastat soovida ka 0,10 dollariga. Peamine on heade soovide edastamine, rahanumbri suurus pole oluline.

Posted via DraftCraft app

Halong Bay

Oleme Halong Bays. Internett on nadi ja vaja laeva teisele korrusele kokakursusele minna, seega vaid lühike postitus.