Hoi An

Siin toimus 5es avatud laternafestival. Täna korajtakse peale 10 päevast nautlemist need kokku. Kujud olid karkassile tõmmatud kangaga kaetud, hästi värvilised. Õhtul pandi neil sees tuled põlema ja vaatepilt oli tõesti kaunis.
Kujud ise olid umbes sellised.

Pilt on tehtud meie hotelli vastast, hotell ise asubki jõe kaldal.

Täna käisime ujumas. Lained olid suured ja ühes kohas oli isegi punane lipp üleval. Aga meri ise oli väääägagi soe. ;)

Pärast rannast tulles sõime tee peal.

Rand on Hoi Ani vanalinnast umbes 5 km kaugusel ja sinna sõiduks laenutasime hotellist rattad. Liiklus on siin sellise reegliga, et kõik sõidavad sinna suunda kuhu soovivad ja sellist värvi fooritulega nagu soov on. Kõige tähtsam reegel on anda signaali ja seda mitte selleks, et keegi eest ära tuleks vaid selleks, et enda tulekust märku anda. Selle saime ruttu selgeks ja nii kõlistasime ka oma rattakelledega pidevalt. :)

Posted via DraftCraft app

Hakkame Sapas kohe õhtustama

Olime Sapas esimese öö kodumajutuses. Vietnamlased mägedes ja üldse maarajoonides elavad ikka väga tagasihoidlikes tingimustes. Pildil on köök, kus kogu toit tehakse maas kükitades. Seda tagaplaanil olevat lauda kasutatakse asjade hoidmiseks. Põrandal kitkuti kana sulgedest puhtaks, lõiguti salatit, keerati kokku kevadrulle ja küpsetati toitu. Uue aasta puhul oli tapetud siga ja pildil vasakul on näha kuivama-suitsema pandud vorstid ja lihatükid. Need on soolatud ja seisavad seal kuni kaks nädalat, siis pannakse nad seisma ja nii säilivad nad kuni aasta.

Toit oli imemaitsev......peremees tõi välja veel enda tehtud riisiviina ja õunaviina, mille me koos ühe hollandi ja kahe itaalia noormehega ka ära jõime. :)

Ööbida oli seal vaatamata kahele paksule tekile niiske, rõske ja külm. Arusaamatuks jäi, miks neil majad nii ehitatud on, et suured vahed on igal pool ja tegelikult sa praktiliselt magad õues.

See on lai betoonsild Sapas mägede vahel. Nagu näha mingeid piirdeid pole ja nii inimesed, koerad, kui motorattad siblivad seal koos ringi.

Riis terrassidel veel ei kasva. Kuna mägedes on külm, siis istutatakse riisitaimed alles juunis-juulis ja kolme kuu pärast on ilus vaatepilt, kui valged riisipead tuules kõiguvad.

Posted via DraftCraft app

Väike segadus

Blogi sissekannetega juhtus nüüd küll väike segadus. Sapas olime kokku kolm päeva. Siis sõitsime Hanoisse tagasi selle jubeda öörongiga, kus kupeel polnud seinu. Öö läbi suitsetati vahekäigus ja kisati. Nagu aasias kohane on igal pool väga räpane, me oleme erandid, kui käime tühi veepudel näpu vahel prügikasti otsides ringi. See öörong oli tõeline prügimägi, kui sealt hommikul kell 4.00 lahkusime. :) Rongi põrandal vedeles kõik, mis näppude vahelt kukkunud oli, nii pabrid, kui joogitopsid, voodilinad, tekid, padjad nende vahel.
Kui õhtul voodiveerel arvutit vaatasime, pistis vagunisaatja pea trellide vahelt sisse ja palus meiega koos olnud noortel meile öelda, et me oma asjade järele öösel hoolikalt valvaksime.

Kõik läks siiski hästi ja meil õnnestusid need üleliigsed rongipiletid poole hinnaga tagasi müüa. Nii, et Eve ja Rein, kui ootate, et hakkaksime muljetama ööbussidest, siis sorry, aga me loobusime neist :), kuni reisi lõpuni vaid lendame.

Kuna mul arvutis hetke pilte pole, siis lisan veel ühe Sapa tüdruku. Pamge tähele, et kuigi ta ise alles väike on, on talle juba noorem õde selga seotud.

Peale öörongi, lendasime Hanoist Hoi Ani. Ega me midagi erilist oodata ei osanud, aga see kuhu sattusime on tõeliselt lahe koht. Nagu meie Pärnu. Pisike iidne linnake, imekauni vanalinna ja kuskil voolava Lõuna- Hiina merega ( seda lähme homme jalgratastega otsima :) ).
Olime just tänavakohvikus söömas, kui äkki hakkasid nurga tagant tulema kärusid lükkavad inimesed ja veerand tunniga oli tänav ööturuks muutunud.
Linna keskel on jõgi ja pimeduse tulles võid väikese raha eest saada paberist laterna, milles küünlake põleb ja selle ridva otsas jõele hulpima lasta. Samal ajal saab end lasta viia väikesele paadimatkale, ümberringi needsamad laternad põlemas.

Kuna endiselt kestavad uus aasta pidustused, siis on lärmii ja kontserte igal nurgal. Väga põnev igastahes.:)

Ah, jaa, unustasin, et sooja on + ............ UPS !!!! sorry ......... :) ......26 kraadi.

Posted via DraftCraft app

Kolmas päev Sa Pas

Vietnamlastel on kõik sõnad silpidena. Kui meie ütleme Hanoi, siis neil on tegelikult Ha Noi. Seetõttu on laused kole pikad, sõnu kokku ei kirjutata.
Täna käisime kolmetunnisel matkal, lähedal asuvas Cat Cati külas. Kahjuks on täna jälle nagu esimesel päeval kõik udus, nii, et kaugele ei näe. Sa Pa ise asub kõrgel mägedes, aga külad, kuhu ekskursioone tehakse, asuvad allpool, seega jäävad pilved matkates üles ja allpool on selgem. Kui aga eile päike välja tuli, siis läksid pilved allapoole, aga meil üleval Sapas olid ilusad vaated.

Andke andeks, et mul nii kole nägu ees on.:) lihtsalt päike on nii tugev, et silmi lahti ei saa.

Kahel päeval on meil olnud siin giidideks noored naised ja rääkinud ka endi elust. Ega nad väga head inglise keelt ei räägi. Neil on selgeks õpitud tutvustav tekst, kuid kui midagi juurde küsid, siis ei saanemad aru, või ei oska seletada. Niipalju kui aru saime, siis koolides suurt inglise keelt ei õpetata, mis on ka loogiline, kuna valitsus ei taha, et nad riigist lahkuksid. Sapa asub Hiina piiri lähedal, hiina turiste on siin palju. Nad saavad ilma viisata reisida, nagu vietnamlasedki, kuid passi vajavad kõik ikkagi. Passi saamisega on vietnamlastel aga raskusi. Nimelt, kuna valitsus ei taha, et nad riigist lahkuksid, siis maksab passi saamine vietnamlastele 3-4 miljonit dongi, mis on umbes 200 dollarit !!!! See on nende jaoks üüratu summa. Meie giid, kes meiega kaks päeva koos veetis, saab enda firmast ühe päeva eest palka 5 dollarit, ta küll väitis, et kui paremini inglise keelt oskad, võid vahetada firmat ja saada poole rohkem palka. Temal endal passi polnud, sest pole suutnud nii palju raha kõrvale panna. See eest ütles ta, et tahaks väga Hiina reisida.

Tema oli alustanud käsitöömüügiga ja siis turistidelt õppides inglise keelt, saanud lõpuks giidiks.

Pilt eilselt matkalt.

Eile õhtul oli meil vaba aega ja saime ise mööda Sapat jalutada. Meile meeldib Vietnamis väga see, et keegi ei pressi sulle oma kaupa peale. Käsitööd ja toitu müüakse igal tänava ruutmeetril, aga isegi, kui jääd kuskile midagi vaatama, siis keegi ei karga sulle ligi, ega kisu sind varrukast, et osta-osta. Hästi turvaline on ka. Pole ohtugi, et keegi su vara endale tahaks.
Küll aga olid väga lõbusad naised eile turu peal. Kuna jäin üht-teist uurima, siis tuldi kohe ligi ja kõik tahtsid just enda kaupa mulle maha müüa.

Need naised on pärit punasest hmongi hõimust. Abielludes ajavad nad ära oma kulmud ja otsmikul olevad juuksed. Ja nii kuni abielus olles. Kui mees sureb, siis nii enam tegema ei pea. See traditsioon on 100 aastat vana ja tekkis sellest, et naine ei saaks oma meest juustega toidu sees ära mürgitada. :)

PildIl on minu käes imepeene tikandiga linik.

Posted via DraftCraft app

Omapärane rongisõit

http://marelijaroland.blogspot.com/Kuna Vietnamis on hetkel suured pühad, uusaasta puhul, mille kohta meile algul öeldi, et kestavad neli päeva, siis täpsustatud andmetel kestavad nad siiski 10 päeva ja seega oli meil võimatu saada pehmetel vooditel kupee kohad sõiduks Sapast tagasi pealinna Hanoisse. Pidime leppima kõvade kolmekordete vooditega. Keegi aga ei pidanud vajalikuks meid hoiatada, et aknaid polegi rongil ees. Selle asemel on hoopis trellid !!!! Mitte midagi välja ei näe :) , klaasidega aknad on küll olemas koridoris, aga need on mõeldud vietnamlastele, seega mina veel midagi akna ülemisest osast välja näen, aga Rolandile on aknad umbes rinnuni. br />

Ja nagu pildilt näha, siis seinu kupeel ka pole, on ainult kaunilt nikerdatud trellid ja vahekäigus käib vilgas kauplemine, alates kohvist-teest, küpsistest-vorstidest, lõpetades raamatutega.
Kuskil tamburis või nii tehakse ka suitsu ja kuna seinu vahel pole, siis levib päris hirmus suitsuhais üle vaguni.


Aga peab ütlema, et meil veel vedas, sest väga paljud pidid leppima ööbussidega. Need on kordades hirmsamad, sest buss loksutab ikka kõvasti ja kuigi sa saad seal voodis lamada, siis need voodid pidid väga kitsad olema, nii, et mõni tore, sinu kõrval reisiv vietnamlane võib sulle vabalt näkku hingata. Üks hollandlane rääkis, et paljudel läks bussisõidul süda pahaks ja teadagi, mis nad siis seal reisi ajal tegid.
Hetkel reisivad just kohalikud, nii, et kõik rongid ja bussid on neid täis, valgeid turiste kohtame suht harva.

Kui me siit nüüd eluga pääseme, siis teist korda me sellist asja üle elama ei hakka, seega samasuguses "kupees" me enam järgmist 13 tunnist rongisõitu ette ei võta ja viskame juba ostetud piletid lihtsalt minema. Selle asemel teeme tunnise lennusõidu ja oleme homme hommikul juba Da Nangis.

Posted via DraftCraft app

Sapa

Oleme Sapas, päike paistab, elu on ilus !
Hiljem kirjutan pikemalt.

Posted via DraftCraft app

Ninh Binh

Täna käisime Ninh Binhis paadiga jõel sõitmas ja kolme koobast läbimas. Vietnamlaste arvates on koht täpselt samasugune, nagu eelmises postituses näidatud Halong Bay, ainult , et need erilised kaljud pole mitte merel, vaid jõe ääres.

Pildi keskel vees olev roheline triip on riisikasvatus. Selle koha peal on maapind kõrgemale tõstetud ja riisitaimed sisse istutatud. Niimoodi oli ääristatud poole tunnine teekond mõlemalt poolt jõge. Riisi kasvatatakse siin kõikjal, ka otse linna tänaval.

See pilt on veidi udune, sest võetud bussiaknast.

Täna õhtul läheme öörongile, et homme hommikuks Sapasse jõuda. Karta on, et seal netilevi pole, seega järgmise postituseni võib minna mõni päev.

Posted via DraftCraft app