maanantai 24. maaliskuuta 2014

Eelviimane õhtu Hong Kongis

Homme õhtu on ju ka veel, aga siis öösel alustame juba tagasilendu.
Täna šoppasime tehnikapoodides ja mujal. Poode, näiteks riidepoode on siin ikka metsikult palju ja neis riideid veelgi rohkem. Ei jõua ära imestada, kuhu need kõik pannakse.
Samuti tehnikapoodidega. Fotoaparaatide poode on üle kahe-kolma maja. Kõik otsast otsani tehnikat täis. Kes need ära ostab ? Ei kujuta ettegi.
Eks me pidime oma panuse ka andma. Siin on kogu tehnika veidi odavam, kui Eestis, seega tasub ära.



Õhtul vaatasime veelkord veidi selgema ilmaga valgusšoud pilvelõhkujatel.



Ja kolmapäeva hommikul olemegi Tallinnas tagasi. :)

Posted via DraftCraft app

perjantai 21. maaliskuuta 2014

Tagasi Hong Kongis

Täna kolasime mööda linna ja nautisime Hong Kongi parki.

Teeserviiside muuseum



Linnuaedik



Jne......... :)

Homme sõidame Macau saarele .........

Posted via DraftCraft app

sunnuntai 16. maaliskuuta 2014

Endiselt rand ......

Hommikusöök




Meie hotell asub otse rannaliival, see pilt ongi tehtud hotelli eest.





Mareli puhkamas




Roland puhkamas


Posted via DraftCraft app

lauantai 15. maaliskuuta 2014

Rand

No mida siit ikka kirjutada, soe päiksepaiste, mõnus puhas merevesi, hää söök ja jook........puhkus....... :)

Posted via DraftCraft app

perjantai 14. maaliskuuta 2014

Boracay

Kui ma siiani olin ka üht ja teist riiki külastanud, näiteks üleshaibitud Balit, Malaisiat, Taid, või
Türgi ja Vietnami kuurorte, siis nüüd sõbrad ma olen jõudnud paradiisi !!!!!
No sellist õnne on raske sõnadesse panna. Soe kliima, puhas, läbipaistev ja soe merevesi, puhtal valgel rannaliival kasvavad palmid, hotell otse rannaliival, üli-mega-super-hüper viisakad ja abivalmis, inglise keelt rääkivad naeratavad teenindajad.
Suuuuur hotellituba (eriti peale HK kappe), ilus, puhas, huvitava sisekujundusega. Söök ! Sõbrad ! Kahju, et teile tuua ei saa ....... Ma olen esimese väikese treti teinud, aga milline kalaturg ja restoranid seal kõrval, kes selle ostu kohe maitsvaks roaks teevad. Kõik üsnagi odav. Marx - väike pudel rummi vaid 1,5€:).
Ja kõik muu toit. Ostsin täna õhtuks lihtsalt ühe koogi ........ All küpsis vedela šokolaadiga, millel banaanilõigud, millel omakorda mingi kreemisegu.....nämma.....

Mangod, banaanid ja ananassid ..... Ega te ei pahanda, ma vist ei tule siit tagasi...... :)
Soovitan reisihimulistele rohkem kui soojalt.




Kui olime Manilas, passikontrollis, et siseneda Filipiinidele, ütles tolliametnik Rolandile, et:" ooooooo, meil siin Manilas on Adamsoni nimeline ülikool . "
Pärast googeldasime ja tuligi välja, et on keemia ja farmaatsikallakuga Adamson Ülikool, mis ssanudki nime oma loojalt. :)

Meie hotellis saab divingut teha......no mitte ainult basseinis, vaid ikka päriselt ka. :)


Posted via DraftCraft app

torstai 13. maaliskuuta 2014

Pildid eelmise postituse juurde

Lillefestivali värav




PILT1






PILT2




PILT3



Posted via DraftCraft app

Teiseks päevaks oli meil plaan varakult valmis.

Esimese asjana pidime iseseisvalt !!!!! sõitma trammiga hotelli eest kuni HK Lillefestivalini. :) teile võib see tunduda lapsemäng, kuid seda mitte HK-s. Nimelt ei ole trammidel numbreid, kuigi nad sõidavad eri liinidel. Muide tramme ja busse on nii plaju, et sa näed alati korraga nii just ära sõitnud, peatusesse saabuvat, kui ka järgmist trammi.
Seega pead vaatama trammi ninal olevat nime, mis tähistab lõpppeatuse linnaosa. Näiteks soovid minna Tallinnas Loomaaeda valid trammi, kuhu kirjutatud Õismäe jne.....

No õnneks oli õige nimetus meile pähe tuubitud ja nii me trammiga kuni lilledeni loksusime.



Imearmsad HK tulevikutegijad :)





Lillefestival koosnes:
Erinevate firmade ja koolide võistlustöödest,
Orhideede ja muude lillede väljapanekust,
Orhideesid müütavatest poodidest,
Bonsaide võistlustöödest
Ja lillelaadast, kus müüdi seemneid, roosiistikuid ( suured maksid 1€) ja kõik lillendusega seonduvast.




See on ainuke sort maailmas, et selline nartsissisort lõhnab. Ja mitte vähe....





Bonsaid


Võistlustööd







Orhideesid müüdi seal erinevate suurustega ja erinevate hindadega. Need , millega meie oleme poodides harjunud maksid - 2 €, loe:kaks !!!! :)
Oli ka kallimaid, , nii võis mitme varrega taimi osta kolm potti 10 €.


Sealt edasi sõtsime HK Kunstimuuseumi. Kuna oli kolmapäev, oli C selgeks teinud, et muuseum on tasuta. Oligi, aga kuulse hiinlase ( nimi pole käepärast ) näitus oli tasuline - 1€.

PILT1




Skulptuure oli nii sees, kui väljas, esimeses muidugi vingemad !!!!! Pildid on mul fotokas - kodus näete. Täiega vinge oli !!!!
Siis vaatasime muuseumis veel 13 sajandist pärit hiina kalligraafiat ja tuššijooniseid.


Siis tegime kiire sushi ja muu söögiaja ja läksime Ladys Marketile. C ütles, et seal on huvitav ringi jalutada ja vaadata mida kõike on välja mõeldud maha müümiseks. Ja no tõesti .... Polnud sõnu. Kuigi meil ei olnud plaanis midagi osta ......... Ma vist ei maini, mitme käe otsas need kilekotid pärast rippusid. Ei no ütlen ikka ...... Näiteks meie seltskonna neiud ostsid pluusesid 2€-ga. Tingida sai kõvasti ja no meil oli ju oma inimene, kes valdab ka veidi hiina keelt, seega probleeme polnud. :) E ostis uhke hiina teeserviisi.............
Malle, Sveta ja Liis ja Evelin said jõulukingid . :)

Ma ei tea, äkki keegi soovib seda kotti ? Sveta ?

PILT2





Praegu tundub mulle, et tuleb sinna tagasi minna ja teile ka neid veidraid asju pildistada.


Ja siis läksime hobuste võidusõitu vaatama.

PILT3



Oi, jah, maailm on ikka kirju. Ühesõnaga igal kolmapäeval tulevad inimesed tribüünidele, et 19.00 - 23.00 ära vaadata 8 !!!!!!! umbes minuti pikkust sõitu, nendele karjudes kaasa elades, sest ennem on ju panustatud. Panustamiseks on muidu sadu võimalusi. Kas et üks kindel hobune võidab, või paned 3 , et nemad kas selles järjekorras võidavad, või on suvaliselt esikolmikus. Või et üks kindel on esikolmikus jne......
Selle kõige kõrvale juuakse ohjeldamatult õlut ( purjus pole keegi) ja süüakse kõvasti igasugu toite. Istustakse umbes nagu meil laulukaare all ja süüakse sealt samast treppidelt.

Sellel esimesel pildil näete valgeid lauakesi - need on parimad kohad ja need on eradli piletiga. Bronnid endale õhtuks laua ja muudkui käid panustamas. Näiteks see start, mida vaatasime ja millele ka panustasime, seal esikolmiku õieti vastanud inimesed võitsid igaüks 600 €.
Kes pani täppi esimese, sai oma panuse 45 kordselt tagasi. Nii, et küllap nad seal teenivad ka.



Selline päev siis, järgmine päev sõitsime Filipiinidele, Boracay saarele, kust naaseme HK 7 päeva pärast. :)



Posted via DraftCraft app

Esimene päev

Kuna meil oli HK-is ees oma inimene, siis polnud meil vaja palju pead vaevata, kuhu ja millal minna. Hotell leitud ...

.... 23 korrusel, läksime linna peale. Kahjuks oli esimesel kahel päeval kõva udu-sudu ja seega pole ka näha hotelliaknast paistev ookean koos laevukestega. Seda kas vee taga veel midagi on ( pidavat teine saar paistma :) ) pole me veel teada saanud, õnneks aega on.

Käisime siis üle vee näidatavat tuleśhoud vaatamas - no arvata võite et uttu see jäigi. :)

Küll aga saime hästi süüa.



Tundub, et seekordse reisikirjelduses ma hakkan üle iga paari lause kiitma meie oma inimest kohapeal, sest ka nüüd pean seda tegema. Nimelt on HK komme koos sööma minna. Kõik istuvad siis ümber laua, tellivad erinevaid toite ja hakkavad neid ühiselt nautima. Mitte nii, et igaüks oma taldrikust, vaid kõik võtavad ühistest kausidest ja panevad enda omasse, kusjuures portsjoneid tasub võtta vähem, kui inimesi lauas, sest need on ikka väga suured. Niimoodi saad maitsta rohkelt erinevaid maitseid. Toidud muidugi ülivõrdes. :)

Hong Kong

Jõudsime HK ja kuna meil on kohapeal oma inimene ( ehk kohaliku Ülikooli sugulasest tudeng C) olemas, siis oli teada kaks asja: teekond lennujaamast välja on väga pikk ja tuleb minna bussi peale nr. A 10. Teekond läbe erinevate tunnelite oligi pikk, etteruttavalt võib öelda, et kui mõne päeva pärast uuesti lennujaama läksime, et Filipiinidele sõita, siis selleks, et check-innist lennukile minna tuli vahepeal isegi rongi kasutada.

Pildil oleme alles Helsingis lendu ootamas.

Esimesest päevast on mul kõige rohkem kirjutada omapärasest ühistranspordi süsteemist HK-s. Ma eriti ei usu, et me oleksime omapäi sellest aru saanud. Õnneks on meil siin oma inimene, kes kõik lahti seletas ja aega võttis see päris kaua.
Kui sa oled turist ja sul ei ole ühistranspordi kaarti, mida valideerida, pead maksma sularahas. Transpordi moodustavad - metroo, buss ja tramm, mille hinnad on üliodavad. Näiteks trammipilet maksab 0.25€. Nüüd, kui oled just lennujaamast tulnud ja sul ei ole peenraha aga soovid maksta mingi suurema kupüüriga, siis bussi ega trammijuht sulle tagasi raha ei anna. Sellist kommet siin ei ole, kõik annavad täpse sõiduraha, seega pead pidevalt omama metallraha oma rahakotis. Kui trammil on oma kindel taks, siis metroodes ja bussides on igalühel oma hind. Kui hakkad bussipeale minema, vaatad bussi küljelt hinna ja maksad. Hinnad on alati, kas 4.40, või 5.60 kohaliku raha, mitte kunagi pole täisarve.
Trammidesse sisenetakse alati tagauksest, mis polegi kinnine uks, vaid selline ühtepidi pöörlev ratas, sisse saad, välja mitte. Sissesaades liigud kogu aeg ukse poole, kuni oma peatuses ees uksest väljud, tasudes trammijuhi silme all, kas valideerides, või sulas.
Bussides on vastupidi, sisened eesuksest ja maksad kohe, väljud alati keskmisest või taguksest.
Ah jaaa ...... Ei tohi veel unustada, et trammi ega bussi ei oodata niisama tropis peatuses, vaid moodustatakse järjekord.
Nii trammid, kui bussid on peaaegu kõik kahekordsed.

Metroos valideerid oma piletit sisenedes ja väljudes, viimane kord siis maksadki. Kuna HK asub nii mandril, kui saarel, siis vee alt läbi minek maksab palju. Ühelpool liiklemine on tunduvalt odavam. Ah ja veel ...... Neid kaarte saad osta ainult metroost ja sinna ka lahkudes need viia, et siis kulutamata raha tagasi saada. Veider......samas kui raha peale laadida saad igas kioskis.
No ja kui oled oma transpordikaardile liigselt raha pannud, saad sama kaardiga nii näitustele, praamile, kui poes leiba osta.

Kui soovid teada, mis kell su buss peatusest väljub, siis seda ei saa teha üks päev varem, vaid täpselt samal hommikul, kui sõita soovid. Näiteks, kui su lennuk väljub kell 9.00, pead kell 6.00 tõusma ja vaatama netist, mis kell ta just sellel päeval väljub, sest vahed on pool tundi. Arusaamatu, milleks iga päev graafikuid vahetada.

Metroojaamad on tihti ühendatud üheks suureks kompleksiks, millest väljudes on nii palju erinevaid tunneleid, et kuna tähestik sai ennem otsa kui erinevad suunad, siis on need tähistatud lisaks numbritele ka tähtedega. Nii võibki sul vaja minna näiteks suunda L 6.

See kõik on selleks, et inimesed vähem maa peal käiksid. Naersime omavahel, et oleme nagu mutid ja kui maa alt välja saame, siis on sellised tohutud majad , nagu mutikünkad, kuhu siis inimesed kõik poevad.
Ja no selge see, et autosid on siin vähe. Ainult ühistransport ja taksod. Kuna ka vahemaad on ikka päris pikad ja transport odav, siis sõidavadki kõik inimesed sellega. Ah ja ...... Puhas on see ka. :)


.
Lennujaamast hotelli sõites jäid tee peale nii sellised majad, kui kilomeetrite kaupa sadama terminaale. Viimased paksult merekonteinereid hiina rämpsuga täis. R.Aus võib küll nahast välja pugeda, aga sellise ületarbimise vastu ei saa ta iial.

maanantai 6. tammikuuta 2014

Jaanuar 2014

Eestis pole mingit talve. Õues on +5 kraadi. Me aga plaanime reisi Hong Kongi ja Filipiinidele. Hong Kongi läheme külla Carolinile, kes seal geenitehnoloogiat õpib. Nii Hong Kong, kui ka Filipiinid on viisavabad. Filipiine räsis küll kõva marutuul, aga meie plaanime minna Boracayle, kuhu see loodusnähtus ei jõudnud ja kõik on endine. Lennupiletid on ostetud märtsiks.

maanantai 11. maaliskuuta 2013

Jälle....

...... Kuala Lumpuri lennuväljal. Seekord ootame õiges kohas lendu Bangoki, et siis edasi Helsingisse ja koju Tallinna sõita.


Posted via DraftCraft app

lauantai 9. maaliskuuta 2013

Päeval ....

....... päevitame ja õhtul naudime rannarestoranis grillitud kala saatel päikeseloojangut.

ja ..... niiii ........kuni puhkuse lõpuni.:)



Posted via DraftCraft app

perjantai 8. maaliskuuta 2013

Liikuvad rahakotid

Meil oli plaan võtta kaheks päevaks auto koos juhiga ja minna vaatama kaugemal asuvaid templeid.
Neljapäeva hommikuks oligi auto kohal ja sõit võis alata. Kõigepealt nägime kauneid vaateid riisipõldudele.



Siis jõime kuulsat Luwaki kohvi.



Ja siis ....... see algas........

Kuigi olime ettevalmistunud ja nutikalt sarongid kaasa võtnud, ei kujutanud me ette, mismoodi meil balilased lüpsma hakkavad.
Tundsime end, kui jalgadel rahakotid. Kui lähenesime mõnele templile, küsiti teeäärsest putkast meilt edasisõiduks raha, jõudnud templini tuli maksta sissepääsu eest, edasi minnes tuli osta või rentida sarong. Ah, teil on see juba olemas, siis tuleb rentida vöö selle peale ja rätik meestele pähe sidumiseks. Pole vahet, kuidas sa nendega kaupled, edasi sind muidu ei lasta. See naine ütleb sulle lihtsalt, et :" Respect to our god " ja punkt. Kui küsid siis, et milleks sarong, siis see olla " Respect to tempel" . Kuna nad olid meid juba viimse piirini viinud, siis sisistasin talle, et :" you have only respect - to money !!! " . No ja selle peale sain sajatusi selja tagant.

Posted via DraftCraft app Kui oledki sellest kadalipust paremale ja vasakule raha loopides mööda saanud ja arvad, et saad rahus templi arhitektuuri nautida, siis tuhkagi. Nüüd maksa giidile, ilma kelleta sa territooriumile ei pääse.



Ja nii edasi iga jumala templi juures.

Posted via DraftCraft app Tirtu Empuli tempel oli veel avatud, meie õnneks ei jõudnud patused eestlased ennem meid sinna, vaid oli pattu teinud kõrval templis.:)

Posted via DraftCraft app Olles Besakhiri templis, mis Balil kõige suurem ( kokku 55 templit ) ja mida iga balilane kindlasti külastab, olid ka ühed agressiivsemad müüjad. Nii, kui kolm vihmapiiska taevast langes ründasid sind ei-tea-kust väljakaranud vihmavarjude müüjad ja hakkasid omi varje su külge riputama. Roland seisis stoilises rahus keset sooja vihma ja muudkui kordas vasakule ja paremale, et : I love rain !!!! Äärmiselt ebameeldiv. Kusjuures imelik, et Vietnamis, kus inimesed tõeliselt vaesed, nägime mitmeid, kes 1 dollari päevas teenisid, mõned isegi abikaasaga kahepeale, aga nad olid nii rõõmsad ja sõbralikud ja keegi ei toppinud sulle oma kaupa pähe, ega luninud raha. See oli tõeliselt hirmus päev ja selle lõppedes oli meil otsus valmis. Enam mitte ühtegi templit me näha ei soovi.Ja sõidame järgmine hommik läbi batika küla otse ookeani äärde mõnulema. Aga nali saabus hiljem :) . Koju jõudes jäi Roland haigeks, palavik, odraiva ja kõhuhaigus. Ja siis võtsime kogu oma eestlasliku jonni ja tahtejõu appi ja manasime need haigused nende vastikute inimeste peale, keda sellel päeval kohanud olime. Nii sai see õel vöömüüja endale odraiva ja Ematempli mehed kõhuhäda ja palaviku. Hommikuks oli Roland terve nii kõhust kui silmast.:)

torstai 7. maaliskuuta 2013

Hindude uus aasta

Kui ma reisi alguses kirjutasin, et sattusime kogemata hiina kalendri järgi uueks aastaks Vietnami, siis uskuge või mitte, aga me oleme sattunud Balile hindu kalendri järgi uueks aastaks :) .
No, olgu, mitte päris, sest meie tagasilend algab 11.03 ja uus aasta saabub just selle päeva õhtul. :)

Aga, ma tahtsin hoopis sellest kirjutada, et päev ennem uut aastat on Balil ogoh-ogoh' ite festival. Ogoh-ogohid on mütoloogilised kujud, põhiliselt deemonid. Kui me taksoga lennujaamast läbi Bali Ubudi sõitsime, siis nägime tee äärtes suuri skulptuure, mis alles pooleli olid. Kohapeal selguski, et need kujud on ogoh-ogohid, mida hakatakse valmistama juba jaanuaris.

Nagu pildilt näha, on kuju alles bambusest konstruktsiooniga ümbritsetud. See on selleks, et paremini teda ehitada ja selle pealt värvida. Kohalikus lehes oli isegi artikkel, et selle ürituse tarbeks võetakse pealinna Denpasari lähedalt palju bambusmetsa maha ja sellest on kahju. Mõnede kujude juures on suured infotahvlid, kus kirjas annetajate nimed ja nimekiri, kuhu nende raha on kulunud.
Kujud ise on nagu pappmašeed, sisaldades heina, ajalehti, kaetud porolooni, värvi ja muude põlevate materjalidega.




Hetkel asuvad need kujud kõik kuskil katuse all. Esmaspäeval aga tuuakse nad kõik tänavale ja hakkab suur paraad, mis kestab õhtul 18.00 -23.00. Ja lõppeb kogu see üritus sellega, et kujud pannakse põlema.:) mis on ka loogiline, sest kus sa neid ikka hoiad, järgmine aasta tehakse ju uued.






Posted via DraftCraft app




Posted via DraftCraft app

Bali - Ubud

Kaks päeva olime omas elemendis. :) Rentisime motika ja sõitsime turistikast Ubudist, taksopakkujatest ja kerjustest kaugemale. Käisime Mas'i külas, kus palju puunikerdajaid. Seal tehakse kõike alates skulptuuridest, kuni ilumööblini välja. Sattusime kahe perekonna valdustesse, kes on juba mitu põlve puunikerdamisega tegelenud.



Osad tööd on väljas nagu muuseumi eksponaadid, mis kuuluvad perekonna erakogusse, osad aga müügiks.



Eriti keeruline on teha sellist seest tühja skulptuuri, sest kasutada on ju üks puutükk. Liimi ei kasutata.



Raske on öelda, kumb oli huvitavam, kas puunikerdused või hoonetekompleks, kus see kõik asus. Nagu Eve ja Reingi kirjutasid on raske aru saada, kas tegemist on templi või kellegi koduga. Kuna need puunikerdajad olid väga rikkad pered, siis neil oli ka hiigla luksuslik elamine.



Paremal olev väike trepp viibki perekonna templihoovi, mis on nende koduarhetktuuris sama, mis inimesel pea, foto on tehtud keskõues, mis on nagu inimese keha ja selja taha jääb köök, mis võrdub siis jalgadega.



Nüüd seisamegi templiõuel. Need toredad mustad katused templitel on tehtud palmikoorest ja on kõik mustad. Paljud katused on siin aga tehtud rohust, mis meenutavad meie rookatuseid. Ja täpselt nagu Eestiski, on ka siin, et kui kunagi ammu tegid selliseid katuseid vaesed inimesed, siis nüüd on see rikaste lõbu.



maanantai 4. maaliskuuta 2013

Bali saar - Ubud

Täna päike paistis ja kõik tundus tsipa kenam.:)
Hommikupoolik läks basseinis vedelemisele ja uue hotelli otsimisele. Pärastlõunal käisime Monkey Forestis, mis on suur vihmametsapark, kus mitmeid templeid ja kari ahve.


Pilte sai tehtud nagu ikka ülearu.



Aga emale meeldivad kindlasti :) .



Nagu näete, ema ja isa, oleme endiselt terved ! :)

Templi pilt ka.




Siis sõime jälle väga meeldivas kohas kõhud täis, leidsime endile uue, kaks korda odavama, remonditud ja kena basseiniga hotelli, kus duššikabiin on vabas õhus ( see on Balile iseloomulik, et vannituba koos potiga ja dušš või vann hotellis on lageda taeva all) .

Õhtul saime tõelise šokk-elamuse. Käisime vaatamas ahvide koori ja tuletantsu. " Ahvid " olid 70 palja ülakehaga meest, kes laulsid, nagu Rein ütles ....... päris tavaline see laul ei olnud, aga hiigla põnev. Kõik toimus pimedas õues, keskel tantsuplats ja ringis asetatud istepingid kuulajatele. Keskele süüdati toika otsa tulukesed ja peale nende põlesid veel mõned küünlad. Taevas lõi välku. Paljad mehed laulsid keskel ja nende vahel ja ümber tantsiti. Ja siis langesid esimesed vihmapiisad ....... Me olime õhtul näinud küll, et tumedad pilved tõusid taevasse, kuid etendusele minnes oli taevas selge ja nii me keebid maha jätsimegi. Piisku tuli aga muudkui juurde ....... Ja mina mõtlesin, et huvitav-huvitav, mis tuletants see selline on, kui ta ei suuda vihma minema peletada. Aga seda ta just oskaski !!!! Ja vihma ei hakanudki sadama. Ja me saime superelamuse.

Kõige viimasena oli tuletants. Ja vaat seda peate küll ise siia kogema tulema. Sellest ma ei kirjuta, sest siis poleks siia reisijatel seda põnev oodata. Tõeline üllatus !!!

Homme õhtul siis jälle uus etendus.

Posted via DraftCraft app

sunnuntai 3. maaliskuuta 2013

Täna .....

... Oli reisi kõige jubedam päev.

Pidime lendama Saigonist - Kuala Lumpurisse ja sealt edasi Balile. Kõik esialgu sujus, lend Kuala Lumpurisse oli mõnus, anti süüa ja veini :) . Maandusime ja meie imestuseks ennem, kui pagasi kätte saime pidime läbima passikontrolli. Viisat meil ei olnud ja ei teadnud me ka, kas seda vaja oleks, sest meil ju lend sealt kohe edasi. Õnneks kleebiti passi mingi lipik ja liikusime edasi. Pagasi saime kätte ja suundusime sellele korrusele, kust läksid väljuvad lennud. Meid ei häirinud esialgu absoluutselt see, et tablool meie lendu polnud. Oli tund varasem ja oletasime, et see on check-inni algus. :) läksime uksest älja, et Malaisia õhuga tutvust teha ja tegime rõõmsalt fotosid kohast, kus ka 7 aastat tagasi pilti tegime.



Terminali tagasi minnes jalutasime niisama, aga mul siiski mingi kahtlus oli selle tabloolt puuduva lennuaja kohta. Leppisime siis kokku, et ma lähen seda asja siiski kontrollima ja Roland ootab mind posti kõrval.
Infoletist sain huvitava info, et ............... me oleme totaalselt vales lennujaamas !!!!!!!! Ja selleks, et õigesse jõuda tuleb minna bussi peale. Posti juurde naastes Rolandit polnud, nii, et pidin veel 5 minutit väärtusliku aega kulutama. Tormasime siis teisele korrusele, kust pidi buss minema. Bussi seal muidugi polnud, õnneks leidus üks kohalik töötaja, kes meid õigesse kohta kättpidi vedas ja õiget bussipeatust näitas. Bussi muidugi ees polnud. Tabloolt nägime, et buss käib iga ........ poole tunni tagant. Ja kui ta siis 10 minuti pärast saabus, siis algas alles inimeste pealeminek ja minema sõitis ta veel 20 minuti pärast.
Lennujaama töötaja, kes meid bussipeale juhatas lubas, et teine terminal on siin samas lähedal, " ümber nurga " ja sõit võtab aega 15 minutit.
Buss viis meid aga asustusest üha kaugemale........ümberringi olid ainult palmisalud. Ja siis hakkasid tee ääres sildid meie terminali nimega ja lisaks CARGO !!!!!
Ühesõnaga ma jätsin vaikselt selle reisiga hüvasti, sest olin täiesti veendunud, et nüüd sõidame kül metsa. No jaaa, bussis oli ju veel küll inimesi, kes koos reisikohvritega aga äkki läksid Cargo terminali veel suuremate kohvrite järele ?
17 minuti pärast jõudsime kohale, meie lennuni oli siis veel aega 50 minutit. Terminal, või õigemini terminalid oli tohutu suured. Seal oli terminale nii cargo, inimeste, kui jumal teab mille jaoks veel. Ja see kõik asuski metsas, peale palmide seal muud midagi polnudki ...... aaaa, jaaaaa tohutud parklad masinaid täis olid ka.
Õnneks nägime silti mis viitas inimlendudele ja suundusime sinna. Ümberringi olid poed poes kinni.
Tablool nägime küll enda lendu, kui selle taga kirja - suletud. Tormasime siiski check-ini suunas (tormamine tähendas ka passikontrolli) ja ledsime ka ühe töötava akna, kuid kui Roland üritas teistest mööda trügida, põhjendusega, et meie lend kohe väljub, siis vahele meid siiski ei lastud. Küll aga leidus abivalmis paar, kes suunas meid leti poole, mis oligi mõeldud hilinejatele. Kuid ka seal olid mõned inimesed ees. Kui meie letini jõudsime, selgus, et check-in meie lennule on suletud. Õnneks suvatses neiu helistada ja sai siiski loa meie seljakott vastu võtta.
Kui pileti kätte saime, selgus, et meie pealeminek meie lennule oli alanud 10 minutit tagasi. Jooksujalu värava T7 poole minnes (kuskuures üritasime minna loogiliselt sealtpoolt, kus me juba passikontrolli olime läbinud, kuid ei, millegipärast pidime minema uuesti üldsaali, et sealt oma väravani jõuda) pidime läbima sadu meetreid terminaali. Nagu juba ütlesin oli terminaal meeletult suur, juba ainuüksi check-in lette oli üle 120e ja poed........nagu oleks kaubanduskeskusesse sattunud. Ja inimesi ...... tuhandeid.
Nii, et oma väravani jõudsime 20 minutit ennem lubatud väljalendu. Pealeminek ise algas täpselt siis kui lend oleks juba väljuma pidanud. Ja pealeminek ....... see oli täiesti segane trügimine keset lennuradasid. :) mitme lennu inimesed läksid koos nagu loomakari mööda lennuvälja ja vahepeal natuke ka mööda mingit tunnelit lennukite poole. Mõtlesime, et huvitav, kes ennem lennukisse jõudmist ikka piletit ka vaadatakse, või võid sattuda suvalise lennu peale ? Sest need augud, kust lennukite peale sai, seal mingit silti polnud, et kuhu see või too teine lennuk lendab. :)

Igastahes istun nüüd lennukis ja loodan kolme tunni pärast ennast Balil leida.

Kogu see jama Air Asiaga ( oleme sellega ka varem lennanud, ega ole meil mingeid selliseid asju ette tulnud) meenutas mulle üht Liisi (tervitused !!!!! :) ) lugu ka vist umbes sarnasest reisist, kas ka Air Asiaga ? Oli vist nii, et sa maandusid kuskil eimidagit ? Enam vähem keset põlde ?


Nüüd oleme kohal. :)
Ausalt öeldes on kahetised tunded. Ühelt poolt soe, vihma just sadanud, temperatuur on talutav, tunniajasel teekonnal lennujaamast Ubudisse nägime palju skulptuure, nii, et ristisin selle saare skulpuurisaareks. Oleksin heameelega juba lennujaamas mõned fotod teinud. Kahjuks oli siiajõudes juba pime, seega aknast välja palju ei näinud.



Hotell on ilmselt valges väga kauni aiaga, meie toal on rõdu ja sealt homme kindlasti kaunis vaade. Aga need kaks tärni on ilmselt vanaema poolt pandud, sest tuba on kopitanud, kuigi OK, kaunid õied olid voodisse küll asetatud, puudub internet toas !!! Jällegi täiesti harjumatu. Lennukipiletid Hanoist Danangi ostsin ma Sapas, mägikülas, ühe pere juures ööbides. Internet töötas seal ka meie mõistes kuuris. Seina polnud ollagi, seinalauad lõppesid tunduvalt varem, kui algas lagi. Tuul puhus läbi seinte, aknaklaase polnud, aga nett töötas.



Jällegi kord pean mainima, et Vietnamis saime kolm korda odavama hotelli, mis märksa luksuslikum oma kolme tärniga, aga ka kahesed olid väga meeldivad, basseiniga ja rikkaliku hommikulauaga.

Panime kotid hotelli ja suundusime söögiotsigutele. Kell oli küll juba kümme õhtul, aga me polnud päeval midagi söönud ja suur nälg oli. Ümber hotelli oli küll mitmeid baare, küll disko- küll jazzi muusikaga, kuid ei midagi söögiks. Mõnes kohas öeldi kohe, et süüa enam ei saa. Mis mõttes !!!! Me olime harjunud, et süüa saab öö läbi. Kui tulime Sapast kell 04.00 hommikul Hanois rongilt maha, kihas raudteejaam juba kõikvõimalikest söögipakkujatest.

Lõpuks leidsime ühe koha, kus meile kohe meenutati, et köök suletakse 15 minuti pärast ja tehku me kiiresti. Hinnad on siin muidugi soolasemad, kui Vietnamis aga valisime siis toidud välja ja .......... OK, see mis lauale toodi oli tõeliselt maitsev ja meisterlikult taldrikule asetatud. Ports oli hiiglaslik ja no see natuke leevendas esialgset mittemeeldivust.
Aga tänavad on harjumatult vaiksed, kõik oleks nagu turistidele tehtud (kuid ka neidliikus üksikuid), kohalike ei paista kuskil, ainsad, kes tänaval liiguvad on kerjused. Alates imikutest, kuni koolilasteni, mõõdukas kauguses nende ema. Kõik näitavad suu peale, et anna aga raha söögi jaoks. Ja kui sa siis ei anna kuuled mööda minnes kõikvõimalike sajatusi. Ühest naisest käisime mööda mitukorda ja ikka kordus sama.
Vietnamis ei kohanud me vist ainsatki kerjust, ka kõige vaesemad olid rõõmsad ja sõbralikud. Igat sorti invaliidid, kes jalutu, kes kätetu tegid mingit tööd. Põhiliselt oli selleks lotopiletite müük. Kuid ka näiteks meie tuuride giidid teenisid 5 dollarit päevas, kuid olid siiralt rõõmsad ja abivalmis.
Vietnamis olime harjunud, et turiste on suht vähe ja seega sõime, käisime turul, liikusime ringi ja sõitsime ühistranspordis koos kohalikega.

Ja esimest korda reisi jooksul ei leidnud me tagasi minnes oma hotelli üles :), kuigi olime käinud ainult hotelliesist tänavat pidi. :)



Loodan, et hommik, koos valgusega näitab meile Balit ja Ubudi teises valguses ja ma ei kirjuta enam nii kriitilist postitust.

Posted via DraftCraft app

Saigon

Viimasel päeval Saigonis käisime linna peal ringi ja vaatasime mõnda poodi.

Vaade hotelli aknast linnale kell 12.00



Ja kell 18.00



Ja nüüd veel pool tundi hiljem.


Elektroonikapoed on suured, mitmekorruselised ja uhked. Siin ühe poe sissekäik.



Ja mina telekas.



Saigoni vaated.
Kõigi vietnamlaste isa.




Posted via DraftCraft app