torstai 21. helmikuuta 2013

Da Nang

Eile, neljapäeval, sõitsime Hoi Anist bussiga (25 km ) Da Nangi, kus asub lennujaam. Võtsime hotellitoa üsna lennujaama lähedale, et hommikul kella 6.10 sele lennukile jala minna.
Linn ise oli rahvarohke, vingugaasine, umbne ja palav. Aga paar head leidu oli ka.
Söömisega on siin nii, et seda tehakse lihsalt tänaval autode vahel :), nii kutsusti meid ühte pisikesse söögikohta. Tavaliselt peavad neid perekonnad, ema, isa ja lapsed, vahel vanavanemad ka. Sellel perekonnal oli kõige aktiivsem vanaema, kes võis kuskil 80ne ligi olla. Ta näris mingit taime, mis tegi ta huuled punaseks, nagu oleks veri suust jooksnud. Päris hirmuäratav. Aga söögiga on nii, et meie ei oska nende keelt ja nemad ei mõista sõnagi inglise keelt ja ega neil seda suurt tarvis lähegi, sest eile kui pool päeva mööda linna kolasime nägime vast nelja valget inimest. No ja siis tuleb kuidagi kätega selgeks teha, mida soovime. Plaan oli näpuga näidata, et mina sööksin meelsasti kana- ja Roland sealiha, aga välja kukkus nii, et kõigepealt pandi taldrikule hunnik riisi ( see on siin muide palju maitsvam, kui kodus, sest selline pisem, mitte pikateraline , nagu harjunud oleme) sinna otsa nii kana-kui sealiha, tulise kastmega üle ja teine taldrik rohelise salatiga kõrvale. Salatit muide tehakse siin vist küll kogu rohelisest, mis maas kasvab. Näiteks meile harjumatult lisatakse sinna ka piparmünti.
Koos õllega läksid need praed, salat ja mingi imelik külm nõgesesupp maksma 3 dollarit.
Kõht sai täis ja toit oli väga maitsev.


KAIELE :

Edasi jalutades oli üks huvitav pood, kus pimedas urkas müügil erinevad käsitöötarvikud. Ja tead, Kaie, seal maas olid ka vildisussi jaoks vajalikud tallad, väikese kontsaga. Täpselt nagu Ingal nende tenniste all. Neid olid seal kohe suur hunnik, mille ma heameelega kõik oleks kaasa haaranud. Aga nagu siinsetele kaupadele kohane, olid nad ainult väikesed ja üliväikesed numbrid. Aga mul siiski siiani süda valutab, et oleks pidanud vähemalt näidiseks mõned võtma, sest paari hind oli 3 EEKi !!!!!!
Kui juhtun nied veel nägema, siis haaran küll mõned kaasa.

Täna hommikul lendasime Da Lati. See on linnake mägedes, õhk puhas, ilm suhteliselt jahe, nii umbes 18-20 kraadi, aga õnneks ei saja, kuigi on pilves.



Kuna saabusime väga vara, siis hotellituppa me ei saanud ja käisime söömas ja tegime tiiru turul, kust ostsime igaõhtuse kohustusliku toidu - mangod, mille juurde ostame erinevaid puuvilju - banaane, rambutane, ananasse, või midagi muud.



Kalu me ei ostnud, imestasime lihtsalt, kuidas siia mägedesse on turule selline kaubavalik saadud.
Aga maasikaid nägime siin küll esimest korda.



Ja nüüd tuleb pilt ekstra KAIELE :
Sa vaid vaata, milline tohutu valik erinevaid avokaadosid. Tahaksin neid väga proovida, aga pean siis vist soola ja muud ka juurde ostma.


Posted via DraftCraft app

2 kommenttia:

  1. No mis ma oskan kosta.....sa pidid selleks vaid Vietnamisse sõitma, et meie mõistes sobilikud tallad leida:))))))) ja loooomulikult, kui reisipagas lubab, siis haara mõned näidiseks! Mis puutub aga avokaadodesse, siis ma võin vaid ete kujutada kuidas nad sealmail maitsevad oma eheduses...... Sa pead ikka minu eest proovima:)

    VastaaPoista
  2. See taim, mida nad närivad on beetel. Ja jsuust tuleks nagu verist vahtu. Indias on see väga levinud ja ka mujal Aasias, Mitte küll igal pool.

    VastaaPoista