Viies päev Hoi Anis.

Eile rolleriga ringi sõites sattusime ühe huvitava koha peale. Aia sees olid palju kauneid taimi, lilli, bonsaisid. See oli mingi pühapaik, kus liikusid ringi mungad ja nunnad. Neil olid seal raamatukogu ja palvetamisruumid.

Nagu pühadeajale kohane, oli majaesine kaunistatud mandariinipuude ja krüsanteemidega.

Bonsaid on siin väga põnevad, oleme neid Vietnamis igal pool näinud, kliima sobiv ja nad kasvavad väikeste pottide sees väga vanaks.

Täna sõitsime paadiga veel ühele saarele.

See on muidugi teada, et välismaalastelt küsitakse siin hoopis teisi summasid, kui kohalikelt. Nii tuli meil selle paadireisi eest maksta 25 000 vietnami dongi, kui kohalik inimene maksis vaid 2000. Seda nägime kõrvalt oma silmaga, muidu käib rahamaksmine nii, et sa ei pruugi seda näha, palju kohalikelt küsitakse.
Kui siia linna saabusime, lendasime Hanoist Danangi, ning sealt omakorda liinibussiga 25 km Hoi Ani. Vahemaa tundub küll pikk, kuid ega seal ühe linna lõppemist ja teisi algust näha ei olnud. Lennujaamas saime teada, et pilet bussis maksab 30 000 dongi ja kui bussipeale meid visati ( siin on huvitav bussisõidu süsteem - bussis töötab bussijuht ja 1-2 bussiviskajat, kui seisad peatuses näoga, et soovid kuhugile sõita, siis rabatakse su kotid, visatakse bussi ja rabatakse sind ennast ka sinna bussi peale. Juba teel olles hakatakse siis sinult raha küsima ja kui sulle juhuslikult see hind ei sobi, ei ole ju kuhugile minna ka. Samas ollakse väga kenad ka vanainimeste vastu, neid aidatakse sisse ja maha ja tuletatakse meelde, kui nende peatus on kätte jõudnud. Kuna kohalikega inglise keeles suhelda ei saa, siis oleme leiutanud lihtsa nipi. Sul peab kas paberil, kaardil, või siis arvutis olema näidata koht või aadress, kuhu minna soovid, näitad seda ja kohe juhatatakse sind õigesse kohta) siis küsitigi sama palju. Varsti tulid veel ühed valged naised ja peale neid üks paarike. Selle paari noormees küsis meilt kohe, palju maksime pileti eest ja meie ütlesimegi. Aga kui maksmine temani jõudis, küsiti talt suurem summa. Ta hakkas aga bussis kohe ka nende naiste käest küsima, et mis nemad maksid ja keeldus suuremast summast. :) nii oligi ta lõpuks meile tänulik.
Eks siis peab enda eest kogu aeg seisma ja kauplema. Müüjad on ikka väga osavad, nad teevad nii kurba nägu, kui hakkad tingima, aga lõpuks oled nagunii sina loll, et ikka veel topelt hinna maksid.:)


Ringisõites näime külatänaval sellist taime. Ilmselt durian.

Siin tegelevad inimesed ikka igasuguse tööga. Näiteks üks pere teeb lõhnaküünlaid. Hunnik puutikke on ühest otsast punase värvi sisse pandud ja kui värv on kuivad kastetakse teine ots lõhnasegu sisse. See kõik toimub enda kodumaja ees.

Posted via DraftCraft app