lauantai 23. helmikuuta 2013

Tuur mägedes

Dalatis olles on kohustuslik käia mõnel motikatuuril. Neid pakutakse siin Eazy Raiderite poolt ja muidu tuurifirmades ja hotellides.
Meil vedas oma broneeritud hotelliga, soovitan soojalt, kes Dalati lähevad - Pink House Hotel.
Hotelli peab perekond ja selle üks poegadest korraldabki motikatuure mägedes asuvatesse küladesse. Tuuril käisime rahvusvahelise seltskonnaga, kokku koos kahe juhiga 12 inimest. Ilm oli ilus, allpool külades väga soe, kuigi nagu ühes eelmises postituses kirjutasin lubati kõigis ilmateadetes tugevat vihma.
Väljasõit oli 7.00 ja kohe saime sõita 35 km mööda käänulisi mägiteid.

Esimene peatuspunkt oli sitikafarm. Umbes aasta tagasi avastati, et neid on kasulik pidada, sest nende eest saab head raha. Praetuna sõime neid meiegi, maitsesid nagu tšipsid.



Pildil on nad lehtede peal näha, kuigi nendega pea ühte värvi.

Siis saime õppetunni kuidas Vietnami turul käia ja käituda ja mis asju seal kõike müügil on.



Niimoodi müüakse liha.



Selles mägede piirkonnas süüakse ka koeri ja kasse, kuid õnneks sellel päeval neid turul näha polnud.

Siis käiisme siidikerimise tehases. See oli päris kurb, sest 15-16 aastased neiud töötavad seal iga päev 8 tundi, püstijalu, ilma vaheajata, saades selle eest 175 dollarit palka. Lärm, niiskus, palavus, üksluine töö.....



See aparaat oli ka mingi hirmus keskaegne asi. Kui kookonilt on siidiniit maha keritud, siis seesolev surnud nukk tambitakse selles vannis puhtaks siidiniidi jääkidest ja läheb toidulauale.



Siis külastasime ühte kahest selle piirkonna suuremast joast.



Ja veetsime mitu tundi grupijuhi kodukülas. Seal sõime lõunaks taimetoitu, kuna neil budistliku usu tõttu just taimetoidu päev. Saime kohelikke puuviljade koolituse ja maitsta ka kõiki neid. Veel räägiti meile kohalikust elust, pulmakommetest ja muust. Selles külas toimus just pulm, mida saime ka eelmalt piiluda. 17 pruut oli meresinises kleidis, olen siin pruutkleitide salongide akendel näinud nii erkpunaseid, kui ka valgeid kleite.

Siis käisime veel ühel kohalikul perekonnal külas, kes kudusid selliste kangastelgedega kangaid. Meile näidati ka puuvillapallikesest ( põõsas kasvas neil maja ees ) lõnga ketramist.



Tumesinine värv saadud indigoga värvides, taim ise kasvas neil ka maja taga. Nii, et kõik käe ja jala juures.

Tagasiteel külastasime seenekasvatust ja nägime kauneid vaateid.


Posted via DraftCraft app

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti